Eesti president
Lennart Meri dikteeris «Neue Züricher Zeitungi» toimetajale ja korrespondendile oma mälestused, millest sündiski käesolev raamat.
Eesti keeles ilmus mälestusteraamat «Lennart Meri - Eestile elatud elu» kirjastuselt «Ilmamaa» 2000. aastal.
Lennart Meri sündis Tallinnas 29. märtsil 1929 diplomaadi pojana, mistõttu kasvas üles Berliinis ja Pariisis. Vahetult enne Teist maailmasõda pöördus perekond Eestisse tagasi, pärast riigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt küüditati perekond 1941. a. Venemaale.
Pärast nelja-aastast pagendust Venemaal õnnestus Eestisse tagasi pöörduda. Lennart Meri õppis ajalugu ja sai tuntuks oma raamatutega eesti varasest ajaloost, samuti filmidega Nõukogude Liidu territooriumil elavatest soome-ugri rahvastest. Kaheksakümnendatel aastatel tegeles ta aina rohkem poliitikaga. 1990. a. sai Lennart Merist Eesti välisminister. 1992. a. pärast Eesti taasiseseisvumist valiti ta Eesti presidendiks, 1996. valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.
Inhalt:
- Vorbemerkung
- In die Landesgeschichte hineingeboren
- Paris, Berlin und das alte Reval
- Moskauer Ultimatum
- Die Sowjets kommen
- Nach Russland deportiert
- Seltsames Moskauer Zwischenspiel
- Hunger, Kälte, Krankheit
- Heimkehr nach Sowjet-Estland
- Studium und sowjetische Absurditäten
- Frösteln im Tauwetter
- Politische Nadelstiche
- Der Parteisekretär des Mari-Gebiets
- Drückende Russifizierung - Werden wir überleben?
- Fenster nach dem Westen
- Gebrechliche Sowjetwirklichkeit
- Gorbatschow oder der Zerfall der Macht
- Die Volksfront und die singende Revolution
- Der Phosphoritenkrieg im Fernsehen
- Vom Estnischen Institut zum Aussenministerium
- Letzte Konfrontation in Tallinn
- Moskauer Putschversuch - Estland wieder frei
- Neubeginn und Altlasten
- Ein Ausblick in Zuversicht