Meie kirjandusklassiku August Kitzbergi (1855–1927) «Libahunt» on ilmselt rohkem tuntud draamatekstina, ehkki proosalugu ei jää selle varju. Kitzberg kirjeldab selles ühe pere saatust, mille hävitas kogukonna surve ja ebausk. Külainimesed arvasid loomult vaba ja keevalise pere kasutütre Triinu olevat libahunt…

Kitzbergi peetakse Mulgimaa kirjanikuks, kes kirjeldab oma lugudes kohalikku külaelu, kus, nagu elus ikka, käivad huumor, iroonia ja traagika käsikäes. Nii pilataksegi kogumiku teistes jutustustes selliseid sajanditaguste Mulgimaa väärnähtusi nagu ahnus, kadakasakslus või pruudi ostmine ajal, mil abielu oli äia ja väimehe vaheline kaubaleping.

Lisaks on raamatus kaksikteos «Veli Henn»/«Hennu Veli», mis on eesti kirjanduses täiesti ainulaadne nähtus.