Valter Kanniku esimesed luulekatsed ilmusid kooliajakirjas «Poiste Hääl» (1940-1945), paar luuletust ilmus ka sõjajärgses perioodikas, üliõpilaspäevil TPI-s oli V. Kannik instituudi kirjandusringi esimees. Sisukamad luuletused on pärit sunnitöölaagri aastatest. Pärast vabanemist kirjutas ta veel mõnda aega sahtlisse mõtte- ja lembeluulet.
