Elizabeth Eastlake, neiupõlvenimega Rigby, on huvitavaim kuju inglise naiskirjanike keskel. Tema kirjanduslik looming algab just Eestis, selle inglanna esmakordse siinviibimise ajal ja kasvab hiljem silmapaistvaks nii ulatuselt kui ka väärtuselt.
Elizabeth Rigby sündis 17. novembril 1809. aastal Norwichis. Peale isa surma kolib ema lastega kaheks aastaks Saksamaale Heidelbergi, kus Elizabeth õpib ära saksa keele.
Elizabeth Rigby üks õdedest abiellus Tallinna siinse mõisniku von Wahliga, - millised aadlikud olid õieti sünnipärased eestlased, - ja seda oma õde külastabki ta 1838. a. esmakordselt, sõites Inglismaalt laevaga Peterburi ja sealt sama aasta hilissügisel posthobustega üle Narva ja Rakvere Tallinna, kuhu Elizabeth Rigby jääb kestvamalt peatuma kuni 1841. a., tehes sealt külaskäike maakonna mõisatesse. Tallinnast kirjutab Elizabeth rea pikemaid kirje oma emale Inglismaale. Selle alul täieliselt erakirjadena mõeldud kirjavahetuse korraldab miss Rigby 1841. a. Inglismaale tagasi jõudes trükivalmis ja Murray kirjastab selle samal aastal anonüümselt pealkirjaga «A Residence on the shores of Baltic». Raamatul oli nii suur menu, et juba mõne kuu pärast ilmus teine trükk, mis oli täiendatud kahekümne vasegravüüriga, valmistatud autori maalide järgele. Teine kui ka kolmas ja neljas trükk ilmusid juba pealkirjaga «Letters from the shores of the Baltic».
See on esimene ulatuslikum reisikirjeldus, mille autoriks on inglanna ja milles ei vaadelda meie kodumaal valitsevaid olusid saksa prillide läbi, kuigi autor asus siin sakslaste keskel. Tuleb otse imestada, et 1838-1841 aastani siin viibiv inglanna, kes kuulub oma päritolult samuti oma kodumaa aadlike hulka, on suutnud täiesti iseseisvalt leida õige suhtumise nii teda ümbritsevasse siinsete aadlikute kitsasse kihti, kui ka on küündinud nägema üle ja läbi selle tiheda müüri talupoegade orjavat rahvast, eestlasi, kellega inglise naiskirjanik otsib kavakindlalt kokkupuuteid. Oma muljed on miss Rigby jäädvustanud kahel teel: sulega ja pintsliga, maalides meie olusid ja inimesi, mis üllatavad veel tänapäevalgi oma tõetruudusega ja mõjuvad hellitavalt kirjeldaja ja kujutaja südamliku ja kaastundliku suhtumisega.
Bernhard Linde
