Arhitektuur ja linnaehitus on läbi sajandite olnud oma ajastu peegelduseks. Igasugune uusehitus on eeskätt seotud linnaehitusliku situatsiooniga, st. lähtepunktiks mistahes hoonete ja ehitiste paigutamisel on tulevikuperspektiive arvestav linnaplaan ning selle elemendid – detailplaneerimiskavad. Kui linnaplaan tulevikku ei arvestaks, aeguks ta kiiresti, s.o. linn areneks ettenähtust palju hoogsamalt ja temale varutud «ülikond» jääks peagi kitsaks.

Linnaplaneerimise keerukus on tingitud paljude variantide võimalikkusest, paljudest majanduslikest ja tehnilistest teguritest. Seejuures on vaja silmas pidada ka esteetilisi ja sotsioloogilisi nõudeid.

Linnaplaneerimine on väga vastutusrikas ülesanne, sest vastuvõetud lahendustest sõltub tohutute rahaliste vahendite efektiivsus. Linnaehituse kulutusi tuleb arvestada nii linna rajamisel kui ka ekspluateerimisel.