Lume elamu – selline on sanskriti nime poeetiline tähendus, mis hindude poolt antud maakera kõrgeimale ja võimsaimale mäestikule – Himaalajale. Lume, deemonite ja jumalate elamu, mille kõrged tipud ja teravad harjad on olnud juba ürgrahvaste usundilise rahutuse äratajaks.
Nende erinevate paikkondade piirivöötmesse – Himaalajasse – viib meid autor, tuntud uurija ja sõjaväelane, kes juhtinud Briti maailmariigi huvide kaitsemist Tiibeti piirimaadel. Läb džunglite ja metsade, hiidrododendronite alla, bambuste, liaanide, orhideedega ülekülvatud metsahiiglaste sekka, Sikkimi piirile, viib meid autor Hiimaalaja nõlvadele, kus võimutseb mussoonide mõju täies ulatuses, harjadele ja tippudele, kus valitsevad määratud lumed ja tõusevad üksildased kõrgused, mis panevad inimese mõtisklema viimsete ja üllaimate küsimuste üle.