«Lucienne» (s. 1922) kuulub esimese osana romaanisarja «Psüüh», mille järje moodustavad romaanid «Kehade jumal» ja «Kui laev...». Kirjanik on tahtnud kujutada selles sarjas inimese põhilise ühtekuuluvustungi järk-järgulist süvenemist ja rikastumist kahe inimese, mehe ja naise armastuse arenguprotsessis. On tähelepandav, et ta ei mõista seda üllast tungi mitte tavalise psühho-füüsilise tarbena, mis seisab egoistliku eneserahulduse teenistuses. See on talle hoopis iselaadne hingevõime, mida võiks nimetada kontaktivaistuks. See tärkab alles seal, kus ta tabab samasuguseid eeldusi teises inimeses.
«Lucienne» ongi pühendatud selle vaistu ärkamisprotsessi kujutusele.