«Lugemise kunst» keskmes on varauusaegne raamat ja lugemiskultuur. Eesti keele ja seeläbi eestlase identideedi jaoks oli see periood pöördeline: siia mahub nii kirjakeele kujunemine, emakeelse raamatu trükkimise kui ka esimesed sammud üldise lugemisoskuse saavutamisel.

Kogumiku juhatab sisse Tiina Kala Tallinna Linnaarhiivis säilinud keskaegse missakorraldusjuhise analüüs. Krista Kodres vaatleb kahe Eestimaa kirikust pärit näite varal kujutise ja seda kommenteeriva teksti vahekorra muutumist. Aivar Põldvee käsitleb Bengt Forseliuse aabitsa ülesehitust ja õppemeetodit selle euroopalikul tagapõhjal. Kai Tafenau uurimus keskendub 1673. aasta tallinakeelse lauluraamatu ja Anton Heidrichi pildikatekismuse ümber puhkenud keelevaidlustele. Kolm uurimust on pühendatud varauuseagsetele koduraamatukogudele. Juhan Kreem analüüsib 16. sajandi Tallinna vaimulikule Reinold Gristile kuulunud raamatuid. Tiiu Reimo annab põhjaliku ülevaate Haljala pastori Martin Zareniuse ligi sada aastat hilisemast raamatupärandist. Triin Parts on vaatluse alla võtnud raamatud tallinnlaste pärandinimekirjades 16. ja 17. sajandil. Kristi Viidingu artiklis on esmakordselt analüüsitud ning ühiseks andmebaasiks koondatud 17. sajandi Eesti- ja Liivimaa haritlaste tunnuslaused. Meelis Friedenthal käsitleb 1692. aastal Academia Gustavo Carolinas kaitstud dissertatsioonist lähtudes etümoloogia suhteid varauusaegse epistemoloogia ja keelefilosoofiaga. Kari Tarkiaineni artikkel 18. sajandi lugemiskultuurist tutvustab Porvoo gümnaasiumi matemaatika ja loogika lektori Magnus Jacob Alopaeuse nõuandeid lugemiseks.