Kõik on siin ilman väär ja tühi.
Kõik tuleb, läheb, tuleb taas,
üks nägematu vägi pühib
meid nagu liivateri maast,
kord siia-sinna, üles-alla.
Teid võõraid astuvad me tallad,
käed haarman – silmil, meeltel side,
ei kustki hakka pihku pidet.
Seks eksi-otsinguteks taunit
on igavesti inimhing,
tal miski pole kestvalt kaunis,
ta üha pingul nagu ling
käen poisikese. Sada algust
meil rinnan, pimedust ja valgust,
eod kurja, siira, julma, õela –
kõik veavad ringin hingenõela.