Kas tõesti mineraloogia võib olla huvitav? Mis võib selles leiduda niisugust, mis veetleks teadushimulist noort mõistust, sunniks mõtisklema ja soovima üha rohkem tutvuda kiviga? Ja ometigi püüan ma selles raamatus väita, et mineraloogia on väga huvitav teadus, et surnud kivi elab omaette elu ja et see teadus tegeleb niisuguste tähtsate ja huvitavate küsimustega, et seda võivad vististi kadestada isegi elusolendeid käsitlevad teadused.
