Romaanitsükli «Igavesed eestlased» esimene osa «Vaikne õhtu» valmis 1937.a. kevadel, tsükli teine romaan «Oktoobrituul» (I ja II köide) valmis 1938. a. Tsükli kolmanda osana kavatsetud kaheköitelisest teosest «Lumi sulab» jõudis sõja tõttu lugejateni vaid esimene köide (1940.a.), kuna teine ilmus alles 1967.a.
Kõigi kolme romaani taustaks on Esimese maailmasõja eelsed päevad, selle hiigla-tulekahju raske hingus inimeste elule, üha süvenevad vastuolud ühiskonnas, nende vastuolude üleminek revolutsiooniks, mis murdis lahti ukse uude, tänasesse maailma. Kõike koos hoidvaks selgrooks teostes on aga verevermetena sajandite jooksul meie väikese rahva elust läbi ulatuv hell-valus probleem armastusest oma rahva vastu, oma rahvuse salgamisest ning häbenemisest, oma keele halvakspidamisest ning unustamisest.
Autori järelsõna 1959. a. «Oktoobrituule» kordusväljaandele.


Moto:
Mis saab neist, kes elavad praegu vaid lootustest ja kes saabuvad kord koju rõõmsate lauludega, koju, kust nad leiavad eest... ainult kodu varemed?
Mis saab neist, kes sõidavad kord oma kaitsekraavidest laiali näljastena õrnuste ja hellituste järele ja keda võetakse vastu vaenu ja põlgusega...?
Mis saab leskedest ja mis saab orbudest? Mis saab jalutuist ja mis saab käsituist?
Mis saab petetuist ja mis saab petjaist...?
Doktor Kubelik, Oktoobrituul II