Lusti-Leenu lood hakkasid end vaikselt kirja panema juba mitu aastat tagasi, kui autor nägi juhuslikult ajakirja Pilkaja, Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühist üleskutset saata võistlusele tõestisündinud naljakaid lugusid-pajatusi. Nii said tasapisi kirja uue pilgu läbi nähtud vahvad meenutused oma elust. Siiani on need ilmunud ajakirjas Pilkaja.

Üles kasvanud ja töötanud suure osa oma täiskasvanuelust nõukaajal, meenutab Lusti-Leenu läbi huumoriprisma aegu, mil kogeti pereringis peatselt saabuma pidanud kommunismi võlusid, kus elati kasinate võimaluste piires ja tutvuste abil, kasvatati ise tomateid-kurke, võeti ka napsu ja lõbutseti, kuigi samas valitses suur puudus kõigest vajaminevast.

Lõbusad vaheseigad, nähtud ja kuuldud lood endistest aegadest, elamused kuuekümnendatest aastatest kuni tänapäevani – lapsepõlvest, noorusajast, keskeast (ja veidi hilisemast!) –, see kõik annabki kokku menuaarid ehk menukad memuaarid! Ja vahvaid seiku nii nooruspõlvest kui ka hilisemast ajast on küllaga – elu tuleb elada nalja ja rõõmuga, kinnitab autor naerulsui.