Johannes L. Becher (1891-1958) on ligemale viiekümneaastase aktiivse luuleloominguga jõudnud kaasaja tähtsamate luuletajate hulka. Luule ideelisuse ja kõrge kunstilise vormi ühendamisel on tal silmapaistev koht meie aja tõeliselt suures luules.
Kuid kordumatu osa on Becheril kahe kirjandusliku žanri elustamisel ja neile uue sisu andmisel. Ta on arendanud kirjanduslikku päevikut selle mitmekülgsuses, päevasündmuste, elamuste ja mõtete fikseerimisest kokkusurutud proosateoste ja luuletusteni.
Käesolevas valimikus on toodud väike valik tema aforistlikke esseid.