19. aprilli varahommikul 1944. aastal teostas gestaapo okupeeritud Eestis massilisi areteerimisi. Trellide taha paigutati mitusada inimest. Okupatsiooni paari esimese aasta jooksul langes säärane saatus osaks antifašistidele, kommunistidele, nõukogude asutuste töötajatele, uusmaasaajatele, juutidele ja mustlastele. Nüüd aga vahistati nimekaid seltskonnategelasi, ülikooli õppejõude, ametnikke, ärimehi, sõjaväelasi, ajakirjanikke, üliõpilasi, koduperenaisi... See tekitas kogu maal suur ärevust. Mis oli aga arreteerimiste põhjuseks, see jäi üldsusele teadmatuks. Tihe vaikimislinik on seda traagilist sündmust katnud tänapäevani. Miks?

Käesolev brošüür on koostatud arhiividokumentide alusel. Peale selle on kasutatud ka suulist traditsiooni, mida koguti 1944. a kevadel vanglas istunud endistelt defetistidelt. Oma isiklikest tähelepanekutest jutustavad mitmed Nõukogude Eestis elavad endised saksa julgeolekupolitsei teenistujad ning hitlerliku armee luureorgani Abwehri agendid. Väärtuslikku memuaarilist materjali leidus ka terves reas ajalehe «Kodumaa» toimetusele saabunud kirjades, mille ümbrikel olid välisriikide postitemplid.