Nagu teada, viisid Maailmasõja vapustused suurema osa Ungari maast ja rahvast. Trianoni diktaadi tõttu tekkinud uus rahvuspilt kujundas ümber ka ungari kirjanduse struktuuri. Senise keskenduse asemel hakkas ungari kirjandus arenema omateed nii emamaal kui äralõigatud maa-aladel – Rumeenias, Slovakkias ja Jugoslaavias. Väljaspool praegusi riigipiire on saavutanud ungarikeelne kirjandus kõrgeima taseme Rumeenias, nii et selle mõjukiirgust on tunda kogu ungari kirjandusel.
József Nyìrö on (Áron Támasi kõrval) omapärasemaid ja äsja üldisele tunnustusele jõudnud ungari kirjanikke Rumeenias. Tema rikkalik romaani- ja novellitoodang juurdub sügavasti Transilvaania idaosa, nn. Seekei (Székely) maas ja rahvas. Selles on tunda Transilvaania päratute okasmetsade hõngu, seekei rahvaballaadide müstikat ja riukelis-kavalate seekeilaste põhiliselt puhast ning sooja südant. Need jooned iseloomustavad ka tema käesolevat – mõnevõrra nipernaadilikku – tõlkeromaani, mille võrratu looduselähedus, tagamaiste looduselaste elu ja lumimägede rahu tohiks paeluda lugejat eriti praegusel närvlik-rahutul ajal.
J. Nyìrö elukäigu kohta leiavad lugejad andmeid järgnevast erakirjast, mis on tulnud autorilt tõlkijale.