Minu elu on olnud võrdlemisi sündmusterohke ja mitmepalgeline, on olnud häid ja halbu päevi. Kokkuvõttes siiski küllalt õnnelik.
Kommunism küll ähvardas ja hoiatas, kuid vangla uks jäi avamata. Ka Siber jäi nägemata ja sõjarindel käimata. Ei olnud ühtegi päeva, kus oleks tulnud tühja kõhtu kannatada ei minu perel ega mul enesel. Ka rahakott ei saanud kunagi päris tühjaks, ikka oli seal mõni kroon, mark või rubla sees. Ka pole päevagi olnud ilma tööta. Kui oligi mõne koha vahetamise puhul vabu päevi, need olid rohkem puhkuseks. Kui läksin 70-aastaselt ametlikult pensionile, siis oli mul arvestuslikku tööstaaži 58 aastat. Nüüd algas töö nagu kunagi kauges nooruses Palul sai tehtud. Minu nooruse unistus oma tuleviku suhtes täitus sajaprotsendiliselt: esmalt nooremas eas tegeleda põllumajandusega. Järgmisena töötada aiandusega ja mesindusega. Lõpuks osta endale tükk metsa ja tunda selle hooldamisest vanas eas rõõmu.
