Siinne luule on unistuslik ja leebe, see on mingi kujutluslik - kohati teatraalne, kohati ennast milleski kordav, varieeruv - maailm, mis lugejale avaneb. Ent samas võib tunda ka isemeelseid, põlvkonnakeskseid noote.
VALGUS
Hele välk lõi sisse ärklituppa nõelad pudenesid pikast juuxest - kõlin sähvatus
Ta seisis liikumata lõpux huuled kõverdusid nuuxex
