Naine lamas külili, üks jalg sirge ja teine põlvest kõverdatud. Ma läksin tema juurde ja kükitasin maha. Tema huuled olid sinised, keel oli väljas, silmad olid pärani ja pealuust välja tungimas ning tema kaela ümber oli Wolfe'i lips, mis oli külje pealt kinni sõlmitud. Naine oli surnud. Aga kui kägistamisjuhtumi puhul piisavalt kiiresti tegutseda, siis on siiski mingi võimalus olemas, ja ma võtsin oma lauasahtlist käärid. Lips oli nii pingul, et ma pidin sõrme sinna alla lausa pressima. Lipsu ära võtnud, keerasin ma naise selili. Ma olen täitsa segane, mõtlesin ma, ta on ju surnud, kuid noppisin siiski vaibalt mingid ebemed, panin ühe tema nina alla ja teise suu juurde ning hoidsin kakskümmend sekundit hinge kinni...