«Sa lugesid seda kaarti. Imetlevalt peitsid selle muude mälestuste hulka minust. See oli viimane, mis ma kirjutasin, Hanna, ja sa pead teadma, et sõnad, mis ei tähenda peaaegu midagi, peidavad endas kogu tõelist maailma, seda, mida me alati oma lõbusate mängude taga ja oma mänglevas tõsiduses ning meid ümbritsevas tõelises sõpruses aimanud oleme.
Ühel päeval, tüki aja pärast, Hanna, võta see kaart jälle kätte. Võta see kätte ja loe ning avasta, mida sõnad peidavad. Sinnani läheb veel palju aega, aga ega kuhugi kiiret ju olegi. Olen ikka sinu juures, nii kaua kui sa seda soovid, ja samal ajal ootan seal kaugel. Et sinu lähedal on sama mis kaugel, ei ole võimalik aja või ruumiga selgitada, aga ühel päeval, kui sa neid sõnu mõistad, saad ka aru, mida need endas sisaldavad.»

See on unustamatu romaan viietteistkümneaastasest Annast, kes teab, et ta peagi sureb. Peter Pohl on meisterjutustaja ja suudab lugejale pakkuda liigutava lugemiselamuse.