«Ma võitlesin koos Jeanne d’Arciga» on Mark Twaini 1896. aastal kirjutatud ajalooline romaan. Raamat räägib prantsuse rahvuskangelase Jeanne d’Arcist ja kirjeldab Saja-aastase sõja seda perioodi, mil Jeanne tegutses. Jeanne d’Arci tegevus tõi sõtta murrangu ja 1437–53 tõrjuti inglased Prantsusmaalt välja.

Romaan on justkui tõlgitud ja inspireeritud Jeanne d’Arci eluaegse saatja ja paaži Louis de Conte’i memuaaridest.

Raamat on vaimukas, humoorikas ja seikluslik, ehkki tegemist pole harjumuspärase Mark Twaini stiiliga. Teoses on palju tegelasi välja mõeldud, siiski suudab Twain väga usutavalt tabada 15. sajandi alguspoole olustikku.

Mark Twain pidas seda romaani oma parimaks. Enne kirjutamist tegi ta aastaid arhiividest eeltööd, et olla faktitruu. Jeanne d’Arci isiksus ei huvitanud teda religioosse andumuse mõttes – teame, Twain oli agnostik, vaid kirjanikku köitis tema fenomenaalne mõjuvõim, mida noorel talutüdrukul õnnestus saavutada ülimalt patrialhaalses ühiskonnas.