Noore poeedi esikkogu esitab palju küsimusi elu ja luule kohta ning markeerib nende võimalikke vastuseid.
ÕHTU
Hulgub punaste äärtega pilvi üle sinise tuuldunud taeva on viljapead vajunud longu paistab päevade jälgi rohus Aias õunapuu metsikuks muutub tema võrasse sigineb varje eks kunagi padrikust tulnu kord sinna ka tagasi tahab
Peenral rooside punastes õites on soojust kuid juba aimub külma flokside heledas laines Vastu jahedalt helklevat ruutu all linnutee külmkõrge kaare ärev õhtu jääb rabelema