Minni Nurme õppis lapsepõlvest peale omaks pidama rohukõrt, metsarada, päikesepaistet ja pilvi. Kõik selle tõi ta kaasa ka oma luulesse. Minni Nurme näeb kõike talle omasest elujaatavast aspektist: rohkem kui raskused ja mured puudutab kirjaniku hinge see, mis on inimeses head ja püsivat kõigi saatuselöökide kiuste.
Paljud Minni Nurme värsid on viisistatud.