Ma olen kisendanud kinnise suuga: kuhu! kuhu sa lähed! kuhu! sina ise, sa, minu kodumaa, kuhu lähed võõra ja muuga, sina kõrk!
Minu kurk hääletust kisast on tulipunane: mäleta, tuled sa kust? kes olid sa tuna? kes on su isa?
Minu sisikond on must vaitolemise valskusest; mina ei saa vaikida, sõna on saanud mu suhu, nüüd pean ma laulma sest: mina armastan sind, minu kodumaa pind.
