Büroosse Boylston Streetil jõudis Kathryn vara. Mitchell kindlasti arvaski, et talutüdruk on üleval enne kukke ja koitu ning ootab teda ukselävel. Ta silus käega juukseid, mis olid korralikult patsi punutud ja ümber pea keeratud. Lahedad riided, mida ta oli kandnud töötades onu juures, ei paistnud sobivat Bostoni büroosse.
Bürood olid veel kinni ja ta oli sunnitud seisma trepil, jälgides inimeste tulva tänaval. Ta silmas Mitchi möödujate hulgast tükk aega enne seda, kui mees tema juurde jõudis. Esiteks, mees oli ainus inimene, keda ta tundis. Teiseks, Mitch paistis rahva hulgas silma mitte just oma kasvu või ilusa näoga, vaid oma hoiakuga. Üksainus pilk mehele juba näitas, et ta on enesekindel ja tal läheb väga hästi.