Prantsuse kuninga Louis XV metressil Madame de Pompadouril (1721-1764) on eriline koht ajaloo suurte favoriitide seas: ta oli korraga nii armastaja kui ka tegelikku võimu teostav naine, kelle «valitsusaeg» kestis kakskümmend aastat. Ta polnud ainult kaunis, vaid ka arukas ja suhteliselt haritud. Ta oli tuttav valgustusajastu filosoofiaga, sõbrustas entsüklopedistidega ning oskas samas raskemeelsusele kalduva monarhi katkematute sidemetega enda külge köita. Kuigi kuninga armastus kippus ajapikku lahtuma, säilitas proua de Pompadour oma poliitilise mõjuvõimu -- pani ametisse ja vallandas ministreid, jagas nõuandeid diplomaatidele ja väepealikutele, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi.
