Me petame end uskudes, et see maailm, kus elame, on olemas -- tegelikult ei eksisteeri seda enam ammu. Poliitikud aga püüavad näidata, et see maailm, mille ladumine meid marru ajab, on midagi jäädavat ja kindlat. Meie jaoks on mõisted «töö» ja «töötus», mille ümber keeleb (või vähemasti näib keerlevat) kogu poliitika, muutunud illusoorseks. Tagajärjeks on miljonite masendunud inimeste elu häving. Üleüldise silmakirjalikkuse ja pideva salatsemise tõttu varjatakse täiesti uue, juba tärkava tsivilisatsioonivormi teket, kus vaid väga väike osa kogu planeedi elanikkonnast endale mingit tööalast rakendust leiab. Töö kadumist võib võrrelda kuuvarjutusega. Esimest korda inimkonna ajaloos on tekkinud olukord, kus rühm priviligeeritud inimesi, kes kujundab majandust ja kellele kuulub võim, ei vaja enam teisi inimesi. Nii avastamegi, et ekspluateerimisest veelgi hullem on see, kui ei olda enam ekspluateerimiskõlblik. Tekib suur hulk ülearuseid inimesi, keda ootab ühiskonnast väljatõrjumine ja elimineerimine.

Viviane Forrester läheb dokumentaalselt tõestatud faktidel põhinevas analüüsis kaugemale tavapärastest aruteludest, kus meid ees ootavaid ohte varjatakse või need salatakse maha. Inimesel on selles üha majanduskesksemaks muutuvas maailmas vaid teisejärguline tähtsus.

Viviane Forrester on romaanikirjanik, esseist ja paljude raamatute autor. Ta on ajalehe Le Monde kirjanduskriitik.