Juba kolmkümmend aastat olid minu päevad igavad ja üksluised. Polnud mul sõbrannasid ega lähedasi inimesi. Ning ühtäkki tegi mu elu kannapöörde. Saatus kinkis mulle sõbra – Katja!
Paraku... päev hiljem ta rööviti. Kurjad võõrad nõudsid dokumente, mis olid antud hoiule mingile Kostja Katukovile. Leida Katja üles ja tuua ta pererüppe tagasi oli mu püha kohus! Pikemalt mõtlemata sõitsin Katukovi juurde, kuid leidsin ta eest tapetuna. Mul ei õnnestunudki neid neetud dokumente kätte saada! Oleksin ma teadnud, et see oli alles õudusunenäo algus...