Prantslane Lucien Febvre (1878-1956) on üks 20. sajandi tähtsamaid ajaloolasi, kuulsa «Annaalide» koolkonna rajajaid ja moodsa ajalooteaduse mõjukamaid uuendajaid. Febvre'i erialane huvi oli seotud ennekõike 16.-17. sajandi Euroopa ajalooga, mida ta jõudis uurida väga mitme nurga alt. Kõige suuremat kuulsust tõid Febvre'ile tema uuenduslikud biograafiad 16. sajandi silmapaistvatest isiksustest - Francois Rabelais'st, Navarra Marguerite'ist ja Martin Lutherist. 1928. aastal ilmunud «Martin Luther» on isikupärases stiilis kirjutatud uurimus noore usureformaatori kujunemisloost ühiskonna nõudmiste ja eelarvamuste kiuste. Febvre'it ei huvita Lutheri elulugu mitte iseeneses, vaid selle eritlemise abil püüab ta jõuda jälile varauusaja vaimsele miljööle, mis vajutas oma pitseri kõigile kaasaegseile. Lucien Febvre'i «Martin Luther» kuulub kahtlemata moodsa ajalooteaduse kullavaramusse.