«Vabadust mõistetakse ikka veel nagu loomuõiguse ajal, st sunni puudumisena. Nii liberalistlikud kui ka sotsialistlikud ideoloogiad kasutasid seda vabadusemõistet ja vaidlesid ainult sunni allikate üle – kas õigusriik või kapitalistlik ühiskond?

Massimeedia ühiskondlik «süütus», tema ohutus rajaneb sellel, et ta kedagi ei sunni. See kehtib kõigi tema programmivaldkondade, eeskätt reklaami kohta. Tegelikult aga põhineb vabadus vaatluse ja alternatiivide kirjeldamise tunnetuslikel tingimustel koos avatud, otsustest sõltuva ja seetõttu tundmatu tulevikuga.»