«Ööseti, alistudes kärsitule raugaea unetusele, meenutab Matvei Saveljev Kožemjakin voodis istudes päev päeva kõrval oma elu ja kirjutab selgelt, jämedas poolustaavi kirjas oma mälestusi paksu vihikusse, millel on pealkirjaks: «Mõttelised ja südamlikud märkused, aga samuti ka mõned juhtumised Okurovi linna elust, üles tähendatud sellesinatse linna tundmatu elaniku poolt, jutustuste ja omaenese tähelepanekute järgi.»»