Lõuna-Ameerika läbi aegade tuntuima meedia- ja kommunikatsiooniuurija Jesús Martín-Barbero üle 30 aasta tagasi ilmunud mõjukas teos «Meedia – vahendist vahendajaks» («De los medios a las mediaciones», 1987) sünteesib meedia- ja kultuuriuuringute eri harud efektselt üheks süsteemiks. Seda tehes tõuseb esile tema rõhuasetus vahendustel kui laiematel ühiskondlikel ja kultuurilistel protsessidel – sellel, kuidas meediatarbijad erinevates sotsiaalsetes ja kultuurilistes kontekstides meediat kõige erinevatel viisidel loovalt vastu võtavad, interpreteerivad ja edasi annavad. Martín-Barberot võib pidada vahendusteooria isaks ning tema teos kuulub maailma meediauuringute ajalukku.

Autor näitlikustab oma teooriat läbi Lõuna-Ameerika kultuuriliste ja sotsiaalsete olude ja praktikate, kasutades ohtrat etnograafilist materjali. Tema uurimisobjektiks on nii telenovela'd, kaugete mäestikukülade kogukonnaraadiod kui ka antenniehituspraktikad. Analüüs, mis keskendub küsimusele hegemooniatest vahendusprotsessides, on nüansseeritud ja kompleksne ning jätkuvalt aktuaalne.