Järgnevad read ei taha millekski muuks kui ainult üksikuteks märkusteks selle vaimlise õhkkonna kohta olla, milles meie noorsugu praegusel ajal üles võrsub ja rasket kriisi läbi põeb. Viimasel ajal on meie nooresoo üle niihästi aja- kui ka ilukirjanduses mitmel korral kirjutatud. Aine on sedavõrd tõsine ja väärt, et sugugi ülearune ei ole, kui sellest ikka veel kõneldakse, kirjutatakse – ei ole ju meie noorsoo vaimline seisukord üleüldiselt mitte palju paranenud, meie rahvuslise iseseisvuse, meie omapärase kultuuri nõuete seisukohalt vaadates.