Methise poeetika erinumbris on esindatud teoloogia, folkloristika, klassikaline filoloogia, eesti kirjanduslugu ja kirjandusteooria, lingvistika, narratoloogia, tõlketeooria, ajalugu ning kultuurisemiootika.

• Urmas Nõmmiku artikkel avabvanaheebrea luule poeetilist struktuuri. Mari Sarv määratleb regivärsis kanoonilise, kogu teksti läbivalt kujundavaparallelismitüübi.
• Janika Päll käsitleb Tallinna ja Tartu varauusaegsete kreekakeelsete luuletekstide poeetikaga seotud probleeme.
• Tanar Kirsi artikkel on pühendatud Juhan Liivi käsikirjalisele poeetika käsitusele.
• Michelle Mueller käsitleb kordusi ja parallelismi Betti Alveri luules.
• Külliki Kuuse artikkel käsitleb Uku Masingu poeetikat.
• Jaak Tombergi artikkel tõendab J. G. Ballardi «Crashi« näitel, kuidas narratiivi poeetilise struktuuri analüüs aitab mõtestada teksti ja avadateistele lähenemisviisidele märkamatuks jäänud tähendustasandeid.
• Anne Lange ja Miriam McIlfatric Ksenofontovi artikkel on pühendatud tõlkepoeetikale ja tegeleb eeskätt luuletõlkimise probleemidega.
• Teooria vahenduse rubriigis esitatakse Maria-Kristiina Lotmani kommenteeritud tõlkes Juri Lotmani entsüklopeediline artikkel «Värss ja proosa«.
• Seekordne arhiivileid on Kristi Viidingu tõlgitud ja eessõnaga varustatud Johannes Hörnicki ladinakeelne traktaat «Luulekunsti ülistus» (1671), mis on kolmest Eesti ja Liivimaal avaldatud varauusaegsest poeetikast kõige mahukam.