Oli meil armees üks noorsand – kiilakas ja karvane. Tähendab, et kasvas tal seal kus poleks vaja olnud, aga seal kus oleks vaja olnud, ei kasvanud. Pea oli nagu piljardimuna. Aga kaelast päkkadeni – tihe punakas vill. Selline looduse ebaõiglus siis. Või ka vastupidi.

Kui me esimest korda sauna läksime ja Valera kogu oma ilus esines, kaotas staršina kõnevõime. Ta tundis ilmselt, et on toimunud mingil kombel sõjaväedistsipliini otsene rikkumine, aga milline nimelt, seda mõistus ei võtnud. Ja kuidas seda reaorangutangi karistada, ei teadnud ta samuti. Toimkonda? Või saata peast kandadeni habet ajama?? Lõpuks, pärast minutilist vaikust, ohkas vanem:«Sellele nuustikut mitte anda!»