«Mineviku mustad kastid» kõneleb Nõukogude võimu viimasest kümnendist, 1980. aastatest. Kui lõppes järgmise kümnendi esimene, 1991. aasta, oli Eesti taasiseseisvunud riigina juba ÜRO täieõiguslik liige. Tee selleni oli aga pikk ja vaevarikas. Eesti iseseisvust valmistasid ette paljud inimesed erinevatest tegevusvaldkondadest, kes tihtipeale üksteise ettevõtmistest ei teadnudki. Mingil ajahetkel sulandusid kõigi nende püüdlused, taotlused ja pingutused ühte ning viisid seaduspärase tulemuseni.

1980. aastate lõpul nimetati Eestit Nõukogude Liidus välja kuulutatud perestroika laboratooriumiks. Seetõttu võib käesolevat raamatut nimetada ühe laborandi märkmeteks. Autori huvi- ja tegevusalasse kuulusid eelkõige majandusuuendused, millega Eesti jõudis tüki maad kaugemale kui tema saatusekaaslased impeeriumis. Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel andis saadud innovatsioonikogemus meile olulise edumaa teiste endiste liiduvabariikide ees ja aitas kujundada Eesti «edulugu» üleminekul käsumajandusest turumajandusse.