Raamatukoi
Tõde ja õigus
Minu ema Marie Curie - Eve Curie (Teaduslik ja Populaarteaduslik Kirjastus, 1940). Erkpunase taustaga kaas, mille keskel on ümmarguses medaljoni-stiilis raamis eaka naise profiilportree hallikate juustega. Kujundus on klassikalises 20. sajandi alguse graafilises stiilis siniste ja punaste dekoratiivjoontega.
Käesolevas teoses esitatakse suure õpetlase ning töösangari Marie Sklodowska-Curie elulugu, mille on kirjutanud suure meisterlikkusega tema tütar Eve. Mõninga tabava visandiga on suutnud kirjanik anda üksikuid pilte M. Sklodowska lapsepõlveeast, tema õpilasaastaist vene tsarismi surve all, üliõpilasajast Pariisis, mis oli täis edasipüüdlikkust ja armastust teaduse vastu. Ülikooliõpinguil kohtas Marie töökat ja andekat füüsikut Pierre Curie'd. Ühised huvid teaduse alal sidusid neid nähtamatute niitidega üha enam. Kuigi M. Sklodowskas protestis poola patriootiline süda abielu vastu prantslasega, võitis nende ühine suhtumine teaduslikku töösse kõik takistused ning nähtamatuist sidemeist arenes peagi harmooniline abielu.
Milles siis peitub M. Curie teaduslik pärandus?
Kõigil on teada raadiumi olemasolu ja et seda kallist ainet kasutatakse vähktõve ravimiseks. Kuid paljud vaevalt teavad, et raadiumi andis kannatavale inimsoole M. Curie. Kiirgavate ainete otsimisel avastas M. Curie koos oma abikaasaga uue algaine, mille nad nimetasid raadiumiks, s.o. kiirgajaks. Enne seda avastust tuli aga ületada palju raskusi, sooritada palju tööd ning näha palju vaeva.
J. Haldre
Pakiautomaati 1–2 p Tule ise järele

Detailid

Aasta
1940
Keel
eesti
Köide
Pehme kaas
Lehekülgi
420
Tõlkija
Alfred Suik
Kaanekujundaja
Richard Kivit
Mõõdud
195 × 140 mm
Kaal
490 g
Artikkel
R0144839
Märksõnad
biograafiad, füüsikud, füüsikute elulood, keemikud, memuaarid, prantsuse, prantsuse füüsikud, prantsuse keemikud, raadium, raadiumi avastamine, radioaktiivsed ained, teadlaste elulood