Siin kaante vahel on lood minu omapärasest eluperioodist Horvaatias. See algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad.

Minu Horvaatiasse kuuluvad veel: keeruka loomuga bioloogiatudeng, häbelik postiljon Robi, identiteedikriisis vabatahtlikud, abitu lambatall, lehmasoolikaid järavad kaeluskotkad, skorpionid vanni-toas, eriskummalised taevased matused... Aga ka horvaatidelt kuuldud lood helgest Jugoslaavia ajast ning õõvastavatest sõjaõudustest, samuti mu enda lood merehädas loksumisest, illegaalipõlvest, hullumeelsest karnevalist, oliivide korjamisest ning gaasilõhnalistest seentest.

Kui mu pooleaastane vabatahtlikuaeg läbi sai, hakkasid juhtuma kummalised asjad, mis mul saarelt ära ei lasknud minna...

Sigrid Suu-Peica