Meid oli vaid kaks-vend Tõnis ja mina. Ühine kodu ja vanemad, ühine koduküla ja kodumaa – aga saatuseteed nii erinevad. Need viisid meid lahku juba varakult. Vennast sai ajakirjanik ja kirjanik. Tema luuleread köitsid mitte ainult mind, vaid kogu meie kodukandi rahvast. Tema mõtete lihtsus ja siirus, ridades peituv rõõm ja valu oli tuttav meile kõigile. Tõnis Lehtmetsast hakati rääkima kui koduküla Luusika laulikust.

Aeg kipub puistama unustuseliiva kõikjale – ja kahjuks ka tema loomingule. Siirast soovist tutvustada uuesti Tõnise loomingut, panna ka nooremat põlvkonda uuesti üles otsima Tõnise raamatuid, sündiski idee selle raamatu kirjutamiseks.
Head lugemist soovides, Hinge Kaljund(s.Lehtmets)