«Prantslanna Renée» on elanud juba 57 aastat Venemaal «vangis». Tema vapustav pihtimus purustab vaikuse, mis tema elusaatuse kohal lasus.
Renée Villancher sündis 1927. aastal Juuras, tal oli raske lapsepõlv, ta sai tunda, mis on sõda, okupatsioon, toidukaardid. Renée tulevik on ebaselge, kuni ta kohtub ja abiellub noore vene ohvitseri Ivaniga. Unistades paremast tulevikust, läheb ta Teise maailmasõja järel koos mehega Nõukogude Liitu. Ise vaevalt üheksateistkümnene, sõidab ta koos mõnenädalase tütrega läbi sõjast laastatud Euroopa. See pikk reis osutub teekonnaks põrgusse. Kui Renée oma eksimusest aru saab, on juba liiga hilja: raudne eesriie on tema järel sulgunud.
See südantlõhestav lugu kirjeldab ühe naise, ema, armastuse ja ajaloo ohvri eluteed. Renée Villancher jutustab lihtsate sõnadega oma elust, sunniviisilisest sovetiseerimisest, abielutülidest, viina hävitavast mõjust, oma tööst kolhoosis, algul lootusetuna näivast võitlusest, et saaks teoks tema kõige kallim unistus näha taas oma kodumaad.