Fotokalendriga tutvustatakse Eesti kollektsionääri ja trükitöölise August Rebase (1885–1965) postkaartide kollektsiooni. Kalendrisse on valitud vähem tuntud Eesti monumendid keskajast kuni 1930. aastateni.

Enamik kujutatud mälestusmärkidest on hävinud, mõned neist aga endisel kujul (sageli just fotode põhjal) taastatud. Postkaardid pärinevad 20. sajandi esimestest kümnenditest (ca 1900–1940). Kalendri sissejuhatuses arutletakse monumentide tähenduse ja ajaloolise retseptsiooni, st monumentide rajamise põhjuste ja nende ühiskondliku omaksvõtu üle. Kalender illustreerib ühe põlvkonna lugu, kes sündis tsaariajal Vene impeeriumis, elas üle kaks maailmasõda, võitles Eesti Vabariigi loomise nimel, aitas kaks aastakümmet omariiklust üles ehitada ning pidi lõpuks nägema ka selle töö hävitamist.

Sellesse põlvkonda kuulus ka kollektsionäär August Rebane, kelle eluloost ning antakse ülevaade. Monumentide tähendust ja tausta selgitavad eraldi osas monumentide lühikirjeldused, sh rajamis-, hävimisaeg jms. Kalendri lõppsõnas tutvustatakse tõestisündinud lugu, mis räägib ühest noorte inimeste seltskonnast, kes 1930. aastal külastas Harku mõisa ja selle monumente.

Tekstid ja pildikirjeldused on eesti ja inglise keeles.