Bernard Williams (1929–2003) oli XX sajandi II poole moraalifilosoofia üks juhtfiguure, keda sageli nimetatakse selle «antiteoreetilise» liini esindajaks. 1972. aastal avaldatud teos «Moraal» on Williamsi esimene ja tänaseni laialt tsiteeritud raamat. Oma ilmumisajal oli «Moraal» suunatud angloameerika moraalifilosoofia tolle hetke peavoolu vastu, mis nägi eetikat peaaegu ainult metaeetika ja semantikana. Usuti, et filosoofi ülesanne on analüüsida üksnes moraali keelt, mitte «moraliseerida» ega isegi moraalinorme puhastada või aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastakümned on olnud tunnistajaks praktilise või rakendusliku eetika taassünnile, kehtib ka praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi üks kriitilisi põhiteese: teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama elurealiteetide sügavust ja detaile.