Saksamaa eiras aastaid Putini režiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust. Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Millised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi?

Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Wehner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.

Raamatut soovitab Karin Sein, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor:

Lugu sellest, kuidas Venemaa on läbi aastakümnete kujundanud Saksamaa ühe suurima erakonna, hetkel valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikat Venemaa suunal, mõjub kohati põnevusloona. Saame teada, miks ja kuidas otsustati ehitada gaasijuhtmed Nord Stream I ja Nord Stream II, muutes Saksamaa seeläbi sõltuvaks Vene gaasist; miks usuti Saksamaal isegi pärast Krimmi annekteerimist, et tihedate kaubandussuhete edendamine Venemaaga vähendab või lausa välistab agressiooniriski; kuidas suunati Saksamaa sotsiaaldemokraatide idapoliitikat finantstoetuste, uurimisinstituutide rahastamise ja Venemaa ülikoolide audoktoritiitlite omistamisega Venemaale sobivas suunas. Analüüs on seda olulisem, et paljudel poliitikutel, kelle tegevust raamatus valgustatakse, on tänini arvestatav sõnaõigus Saksamaa välispoliitika kujundamisel. See on tungivalt soovituslik teos igale Eesti lugejale, kes tunneb huvi Saksamaa ja kogu Euroopa välispoliitika taustahoovuste ning Venemaa mõjutustegevuse meetodite ja ulatuse vastu.