Raamatu autor on
Aino Tammeorg, kes on olnud ajalooõpetaja, koolijuht ja aastaid Pärnu linnakomitee esimene sekretär. Ta alustas 82-aastasena oma elu esimese romaani kirjutamist, et meenutada omaenda elu ja täita tühjust, mis oli jäänud oma abikaasa Rolandi surmast. Nüüd, 88-aastaseks saanult, on tema esimene ja arvatavasti ainsaks jääv teos ka välja antud.
«Mõni inimene, kes juhtub seda romaani lugema, mõistab juba esimeste lehekülgede põhjal, et tegemist on diletandi kätetööga,» kirjutab Aino raamatule sissejuhatuseks. «Kui ta nüüd edasi loeb ja küsib mõttes, mille nimel on see mahukas kirjapanek ette võetud, siis vastan – tegelikult selleks, et täita huvitavamalt ooteaega teispoolsuse lävel. Kõik need väljamõeldud tegelased on mu ümber justkui elusad.»
Romaan algab aastal 1938, kui äsja Tallinnas õpetajate seminari lõpetanud Liisbet Toom asub tööle Vahemetsa algkooli. Noor õpetajanna paneb tahtmatult alevikuelu kihama. Romaan maalib ehtsa pildi nooruse kirglikkusest ja sõja lävel Eestimaast.
«Valgete sireliõite kinkimine külmal südatalvel tegi mu mureliku südame hellaks... Muide, kust sa need imelised õied said?» - «Kust sain?... Naabri aiast salaja murdsin. Mu kallis tüdruk, nali naljaks, aga olulisem on, kuidas need suudavad hajutada murelikke mõtteid.»
