Olen kui kuutõbine, korstnapühkijana valmis üles katuselle ronima; õhk puhas muide, – süda ainult nõgine, raske mõtelda, ärkvel pean sonima.
Tühjus haigutab. Tänav – suur surutõrs, kun viinamarjaks süda, hing, vaim – terve mina; ülal taevas – letargiline kanaõrs, kun kanadeks pilvede kaelavajuv tina.