Olen kui kuutõbine,
korstnapühkijana valmis üles katuselle ronima;
õhk puhas muide, – süda ainult nõgine,
raske mõtelda, ärkvel pean sonima.

Tühjus haigutab. Tänav – suur surutõrs,
kun viinamarjaks süda, hing, vaim – terve mina;
ülal taevas – letargiline kanaõrs,
kun kanadeks pilvede kaelavajuv tina.