«Et näidata inimest tema suhetes «süsteemiga» ning anda ettekujutus selle vägivallast ja mehhaanilisest manipulatsioonist indiviidi kallal, kasutab kirjanik oma novellides sageli uusi, ebaharilikke vahendeid. Kaines ja lihtsas keeles manab ta esile košmaarse tegelikkuse. Tema kujundid võivad olla drastilised ja võõrastavad, kuid nende taga on kirjaniku humanism ning peen tunnete dünaamika. Seejuures mängib kogu aeg kaasa tema groteskne huumor, tema «must naer».»
Elvi Lumet