Leidub veel kaasmaalasi, kes mäletavad aega, kui Eesti tänavatel marssisid vabadussõjalaste kolonnid. Nende ees kanti lippu: ühel küljel rahvustrikoloor, teisel aga must-valge värvides kiri ja kujutised.
See oli alguses - vabadussõjalaste esimesel, legaalse ja avaliku poliitilise võitluse perioodil, mis võitlusele nende 1929. aastal asutatud üleriigiline liit otsustavalt pöördus 1931. a. kevadel ja mis kestis siis kolm aastat, kuni selle järsu lõpetamiseni valitsusvõimu poolt 12. märtsil 1934. Järgnenud teisel, illegaalse ja (pool)salajase poliitilise tegevuse perioodil sama must-valge värviühend kerkis veelkord esile ühel dramaatilisel hetkel. Salajane tegevus viis lõpuks välja nn. «8 detsembri mässukatse» plaanile ja selle paljastumisel leidis politsei Tallinnas Kadaka tee salakorterist sadu must-valgeid käelinte. Selliseid oli küll kantud ka juba varem, legaalsel perioodil, ja mässu teostumisel oleksid nüüd, 1935. aasta lõpul jälle ilmunud Tallinna tänavatele vabadussõjalaste tundemärgid.
Sisu:
- Sissejuhatus - probleem, allikad, kirjandus, üldpilt
- I EESTI VABADUSSÕJALASTE KESKLIIT (1929-1933)
- Asutamine, eelkäijad, taust - Esimene kongress
- Teine kongress
- Põhiseadus: kvoorumi aktsioon (1931)
- Põhiseadus: eelnõu aktsioon (1931-1932)
- Kolmas kongress
- Kasvu ja tõusutee aasta 1932
- Põhiseadus: E.V. Keskliidu oma eelnõu (1932-1933)
- Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu lõppjärk (1933)
- Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine - Vahemäng ja võit
- II EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT
- Eesti Vabadussõjalaste Liidu organisatsioon
- Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitika
- Legaalse vabadussõjaluse loojakul
- Kaheteistkümnes märts
- III LEGAALNE VABADUSSÕJALUS EESTIS (1929-1934)
- Lisad
- Isikunimede register
- Allikad ja kirjandus
- Zusammenfassung
