1868 aastal muutus intensiivsemaks talupoegade väljaränne Eestist, eriti Hiiumaalt, Virumaalt ja Läänemaalt.

1869. aasta suvel saabus Kassinka külla kaugelt kodumaalt arvukalt hiidlasi. Peamiselt neist, Hiiu saarelt väljarännanud inimestest tekkiski Kassinka naabruses uus eesti küla – Allmäe küla.

K. Kalmuse jutu järgi oli «See rahvas (hiidlased K. N.) tüli ning riiuga «all mäe» elama asustatud, sest nad soovisid külast läbivoolava oja pärast Kassinkat oma kodupaigaks, «all mäel» aga oli ainsaks veekoguks allikas. Poolenisti väevõimuga asustatud küla saigi nimeks Allmäe».

H. Sibula andmetel on Allmäe küla asustatud 1869. aasta 17. märtsil, mil siia asusid esimestena elama Jaan Astel, Mihkel Kangur ja Mart Laar. Neile järgnesid teised. Samal aastal ehitati juba külas vallamaja ja asustati ka vallavalitsus ja- kohus. Esimene vallavanem oli edumeelne Mihkel Kangur. Kaks aastat hiljem, 1871. aastal alustas külas tööd ka post. Olemasolevatel andmetel oli Allmäel sel ajal (1870.a.) rahvast juba rohkem (500 hinge) kui Kassinkas (400 hinge). Siin oli peale hiidlaste palju rahvast Virumaalt (Jõhvi kandist), Tartu-, Lääne-ja Järvamaalt.

Meil tuleb kõrgelt hinnata esivanemate pürgimist vaimuvalguse poole. Esimene koolimaja ehitati 1879. aastal. Kool oli kaheklassiline. Enne seda õpetati lapsi taluhoonetes. Esimene koolmeister külas oli Karel Nõmm, kes pidas seda ametit 10 aastat. Pärast teda oli 5 aastat õpetajaametis Karl Kevend, temale järgnes Johan Rodeman, kes õpetas lapsi 7 aastat. Pärast neid oli Karel Kärik ja Jaan Jäger (töötas ühe aasta).
Kalev Nõmm

Materjal saadaval ka veebis