1. jaanuaril 1929. a. astub meil jõusse meetrimõõduseadus, millega venemõõdud kaotavad maksvuse ja seaduslikkudeks mõõtudeks saavad üksi meetrisüsteemi mõõdud.

Venemõõtude ümberarvamiseks meetrimõõtudesse puudub meil ametlik võrdlustabel. Tarvitatavad eraväljaanded, nagu nende kontrollimisel selgus, on puudulikud. Mõõtude võrdlusandmed on neis väga lahkuminevad ja tihtipeale valed. Tundus puudus kontrollitud, lihtsa ja odava käsiraamatu järele, mida uue mõõdusüsteemi jõusseastumisel laiemad hulgad võiksid käsitada.

Käesolev mõõtude käsiraamat on esimene väljaanne, mille võrdlustabelid Riigi proovikoja poolt kontrollitud ja käsitamiseks heaks kiidetud. Temas toodud mõõtude ümberarvamistabelid on käsitamiseks lihtsad ja hõlpsad. Nende tabelite abil on võimalik teha kindlaks ka kauba hinda meetrimõõdu üksuse eest, kui teada on kauba venemõõduüksuse hind ja ümberpöördult. Viimane asjaolu on eriti tähtis eksituste ärahoidmiseks uuele mõõdusüsteemile ülemineku ajajärgul.

Käsiraamatus toodud mõõtude ümberarvamistabelite kokkuseadmisel on võetud aluseks 1916. a. kaalu- ja mõõduseadusega kindlaksmääratud vene- ja meetrimõõtude vahekorrad, millede kohta Tartu ülikooli valitsus ülikooli füüsikainstituudi juhataja prof. J. Vilipi teadaande põhjal teatas Kaubanduse-tööstuseministeeriumile, et paremaid meetri- ja venemõõtude võrdlusandmeid kirjanduses ei leidu.