Taani kirjanik Tove Ditlevsen (1917–1976) on eesti lugejale tuntud eluloolistel seikadel põhinevate romaanide „Lapsepõlve tänav“ ning „Kopenhaageni triloogia“ autorina. Vähem on teada, et ta oli ka andekas lühilugude kirjutaja, kelle tekstid jõudsid esimest korda eesti keelde kogumikuna „Noor tütarlaps saab vanaemaks“ (1964). See oli valimik Ditlevseni noorpõlve novelliparemikku koondavast kogust «Kevade» (1956), mille toome nüüd täies mahus eesti lugejate ette.

Ditlevseni meisterlikud lühilood torgivad südant ning viivad inimhinge valukohtadesse: adopteeritud poisi pähe, kes tunneb, et on perest kõrvale jäetud, kui perre sünnib «päris oma» laps; tüdruku kõrvale, kes igal õhtul pisarsilmi ema tehasetöölt koju ootab; perekonda, kus otsustatakse oma pattude lunastuseks isale aiakrunt osta; või sellesse kummalisse olukorda, kus me mõnel päeval iseennast ära ei tunne.