Arvo Valtoni romaani «Noppeid maiselt teelt» peategelane Lemmik sünnib 30ndate Eesti Wabariigis, veedab oma noorukiea Siberis ja sirgub 60ndatel Eestis kirjanikuks.

Lemmik ütleb endale, et tema elus pole midagi sellist, mida tuua teistele eeskujuks või mis on õpetlik. Miks peaks ta oma elukäigu teiste ette laiali laotama ainuüksi selleks, et keegi saaks oma odavat uudishimu rahuldada. Ta pole aldis enesepaljastustele või enese õigustusele. Loetagu tema väljamõeldisi, nendes on küllap rohkem tõepärast temast endast kui oleks mälestustes, mis paratamatult osutuksid ilustatuks ja kus väljamõeldut on vahest sama palju kui mõnes romaanis.